BEAIVI ÁHČÁŽAN. EANNI EANNÁŽAN.
Searvva Nils Aslak Valkeapää gudnejahttinkonsertii, ja boađe seammás lagabui min buolvva deháleamos dáiddára, ja su musihka.
Multidáiddár Nils-Aslak Valkeapää (Áillohaš) lei sámegiela, sámi dáidaga ja sámi kultuvrra ambassadevra, ja su barggut leat dehálepmosiid gaskkas, sihke dáiddalaččat ja servvodatlaččat. Áillohaš movttiidahttá ain oallugiid miehtá máilmmi.
Áillohaš ráhkadii musihka, juoiggai, čálii divttaid ja čálii maid teáhterčájálmasa, son sárggui ja málii – ja visot dát ráhkadedje ollislašvuođa.
“Dat mii lea erenoamáš Nils-Aslak Valkeapää dáidagiin lea mo su sierra ovdanbuktinvuogit oktiibuot dahket ollisvuođa. Divtta sáhttá lohkat áibbas sierra, muhto dan ádde buoremusat go lohkkojuvvo vissis oktavuođas, dat sáhttá leat eará divttaid ektui, muhto maiddai omd. muhtun luođi mas lea seamma fáddá, dahje gova ektui mii heive diktii – lehkos dal fotogovva, bliántatevnnet dahje njuohtan. Ollislašvuođas Áillohačča dáidaga ádde buoremusat, muhto sáhttá maiddái návddašit su dáiddabargguid ovttaid mielde ja das ge oažžut olles vásáhusa”čállá Harald Gaski, Lásságámmi ruovttusiddus.
Dán konseartačájálmasas áigut čalmmustahttit máŋga beali Áillohačča dáiddalašvuođas. Šaddá dieđusge ollu musihkka, sihke Áillohačča, muhto maiddai ođđa musihkka man Frode Fjellheim lea ráhkadan. Solisttat leaba Adrian Angelico ja Ulla Pirttijärvi-Länsman, ja Sámi Našunálateáhtera neavttárat Egil Keskitalo, Mary Sarre, Iŋgor Ántte Áilu Gaup ja Nils Henrik Buljo galget juoigat ja ovdanbuktit Áillohačča teavsttaid.
Áillohaš lei vuosttaš sámi girječálli guhte oaččui Davviriikkaid Ráđi girjjálašvuođabálkkašumi, dan son oaččui 1991s.
Nils-Aslak Valkeapää ođasmahtii sámi musihka mii mielddisbuvttii ođđa beroštumi juoigamii ja luđiide dalle go juoigan lei garrasit áitojuvvon. Muhtin áiggi, loahpageahčen 60-logu rájes, seaguhii son árbevirolaš luođi ođđaáigásaš čuojanasaiguin ja popmusihkain, ovdal go de manai eanet jazza guvlui, ja bargagođii ovttas muhtin Suoma buoremus jazzčuojaheddjiiguin.
Leat máŋga sámi musihkkara geat ain čuvvot dán árbevieru. Áillohaš ráhkadii dađistaga musihka ja luđiid main leat čielga klassihkalaš musihka mearkkat.
Su nanu luondduberoštupmi lei maid guovddážis su dáidagis.